Thursday, December 26, 2013

Keamanan Flash Disk dan Partisi Drive dengan BitLocker

Hi selamat pagi sobat Blogger. Sebelum kita melangkah terlalu jahu saya ingin mengucapkan Selamat Hari Natal dan Tahun baru untuk teman blogger semua.

Kali ini saya ingin share sebuah tools untuk keamanan data. Yang akan saya bahas pagi ini adalah salah satu tools bawaan Windows7 Ultimate yang bernama BitLocker. BitLocker secara umum yang saya tahu adalah sebuah tools yang disediakan (software bawaan)  khusus oleh windows7 ultimate untuk mengunci sebuah Drive atau partisi kita yang ada di komputer lebih keren lagi BitLoker ini bisa dipasang ke Flash Disk kita. 

Ok! Time to Action... heheheh alias praktek langsung hahahah....

Karena di Laptop saya sudah ada BitLocker yang terpasang di Local Disk E: saya maka saya akan memprakteknya dengan memasang BitLocker di flash disk.

Dari gambar diatas kita lihat ada lima Drive dan satu DVD RW Drive. Driver E yang iconnya ada drive dan gembok itu adalah partisi saya yang udah terpasang BitLocker dan Removable Disk H: yang jelas terlihat tidak ada gembok itu artinya flash disk tersebut belum terpasang BitLoker.

Jika kita mau memasang BitLocker ke flash disk tersebut maka Right Click di Flash disk tersebut dan pilih “Turn On BitLocker”

Setelah itu kasih centang pada Use a Password to unlock the drive. Lakukan seperti pada gambar dan tekan “NEXT”. Dan jika anda memilih opsi kedua artinya anda membuka Drive tersebut dengan smart card anda.

Setelah itu save code encryption as file. Code tersebut diperluhkan untuk merestore password anda jika anda lupa password anda. Kemudian “Next”.

Setelah itu Click Start Encrypting. Tunggu beberapa menit sampai proses encrypting-nya complete. 

 Setelah complete dan tidak terjadi error saat encrypting itu artinya flash disk mu sudah terpasang BitLocker.

Selamat Mencoba! Jika ada yang ditanyakan mongo tidak usah malu.

Hasilnya:

 Removable H sudah ada Gembok yang masih keadaan terkunci artinya flash disk anda masih dalam keadaan terkunci dan klick dua diatas dan masukkan password anda dan BitLocker akan membuka kuncinya.


Mongo kalo ada pertanyaan.





Read more »

Tuesday, October 22, 2013

Maneira Instalar Windows, Linux no Utilities Husi USB Flash Disk ho YUMI

Boa noite belun blogger sira hotu, iha kalan kmanek ida ne’e lupussousa hakarak fahe seda seda mak naran “MULTIBOOT” no oinsa ita bele halo multiboot. Atu hatene diak liu saida mak mutiboot belun bele click iha ne’e.

Diak Belun duke ita soe tempo mai ita tama liu ba topiko “Maneira oinsa atu instalar windows, linux no utilitieshusi USB flash disk ho YUMI”, maibe molok ida ne’e hau hakarak esplika oituan konaba saida mak YUMI? YUMI (Your Universal Multiboot Installer) geração foun husi aplicação MultibootISOs nebe’e mak ita uja atu halo multiboot ba Operação Windows, Linux (Windows ho Linux Versi saida deit Bele), Antivirus Resceu Disk, Disk cloning no utilities seluk tan ba USB flash disk.

Kompara ho aplikasaun multiboot seluk hau sente YUMI diak liu tamba além de fasil, open source, portatil lapresija install, aplicação ne’e mos ita bele uja ba halo multiboot windows, linux versi hou bele iha iha ita nia flash disk. Por exemplo belun hakarak belun nia flash disk iha multiboot windows 7 no Ubuntu iha flash ida deit mos labuat ida.

Atu fo hatene deit katak wainhira atu halo multiboot iha YUMI Belun tenke halo Instalar Windows ou Linux ne’e sai format .iso atu nune’e wainhira Belun atu configure YUMI bele detekta OS nebe’e Belun ato halo Mutiboot.

Maneira badak atu halo Multiboot ho YUMI no ISO OS Linux Ubuntu 12.04 nudar exemplo.


  • Depois de download hotu tena Belun tu Belun nia flash disk ba PC, Flash disk nebe’e atu halo ba multiboot ne’e jatamente tenke mamuk, se data iha diak liu Belun Backup tiha lai selae Belun nia data lakon hotu wainhira hetan format husi YUMI.
  • Run file.exe nebe'e Belun download tena, depois run nia sei mosu imagem hanesan iha kraik ne'e;

  • Click iha "I Agree" 

  • Hare iha imagem iha leten, no 1 hili USB flash disk nebe'e mak atu halo multiboot, iha imagem ne hau hili flash disk iha "Removable Disk (J)". no 2 Hili OS nebe'e mak Belun hakarak instalar. depois Belun Click iha Brow no 3.
  • iha imagem hau hili file ISO ubuntu 12.04 LTS husi hau nia disco. Belun buka (browse) fatin file iso. depois Belun hili tiha click OPEN

  • Iha imagem leten atu fo hatene katak Belun hare tok Drive nebe'e hili los ona ou ladauk? OS los ona seidauk? se los ona Belun Click Create atu comeca halo multiboot.
  • Agora Belun click YES hodi continua install file ISO ba Flash Disk.
  • Wainhira instalar hotu depois Belun Click "NEXT" se hau lasala YUMI sei husu "Are You Want To add another Iso File?", hanesan molok ita koalia tiha ona katak YUMI bele halo Multiboot barak iha Flash disk ida nia laran.
  • Se Belun hakarak aumenta Iso tan, Belun Click Yes maibe se la iha tan entaun Belun Click "NO". 
Ida ne'e mak tutorial badak nebe'e mak hau hakarak hakerek iha hau nia blogo ne'e. ohhh... los duni, Belun karik sei duvida, bainhira mak ita hatene se ita nia flash disk ne'e sai ona Multiboot?

Husik Flash Disk tu hela iha PC ou laptop nia USB no koko restart tok. 
Informasaun boot Belun Bele hetan husi ne'e "SEDA MAK BOOT. Troka firts boot ba USB. depoi hare resultado hanesan iha imagem kraik kalae? se hanesan ntaun YUMI lao ho diak.

  • Tamba ohin ita intallar Ubuntu entaun ida hare tok iha imagem leten ne'e iha Linux Distribution kalae? se iha uja butaun keyboard tun ho sae ne'e hodi hili Linux Distribution, 
  • Depois de ida ne'e Belun bele uja ona Belun nia Flash disk nudar multiboot ona.
  • Maneira ne'e hanesan wainhira ita bot hakarak instala OS ou Utilities seluk sai multiboot iha Belun nia flash disk laran.

Diak Belun. ida ne'e mak Belun Lupussousa hakarak fahe Maneira Instalar Windows, Linux no Utilities Husi USB Flash Disk ho YUMI, espera katak buat nebe'e Belun Lupussousa fahe bele ajuda Belun wainhira atu halo multiboot. Se iha duvida ruma bele husu no Lupussousa sei koko atu ajuda, se Lupussousa labele mai ita buka hamutuk hodi fo hatene malu.




HAMUTUK ITA BELE!!!

COMPRIMENTUS BA BELUN SIRA HOTU








                
Read more »

Thursday, October 3, 2013

Mai Ita Kuinhese ASEAN



Liu husi media sosial no jornal ita hatene katak ita nia nain ulun Timor Leste agora dadaun esforsu an tebes atu ita nia nasaun Timor Leste’e bele hola parte 11 nudar membru nasaun ASEAN. Maske ita hola parte ona atu tuir Jogo entre nasaun ASEAN maibe ita seidauk sai membru oficial ASEAN.
Tuir mapa ita iha direito atu sai membru ASEAN, maibe atu sai membru ba ASEAN ita tenke hadia ita nia economico rai laran, stabilidade, paz no dezemvolvimento iha rai laran ho diak.
Ita nudar Timor oan certamente ita hakarak tebes atu sai membru ba ASEAN, tan ne’e uluk nanain mai ita kuinhese didiak saida mak ASEAN?
Seda mak ASEAN?
Asean ne’e (Association of Southeast Asian Nations ou Klibur Nasaun-Nasaun Ásia Sudeste) mak organisasaun região nebe’e mak fasilita servico hamutuk entre Nasaun Ásia sudeste desde tinan 1967.


Hodibainhira mak Harí ASEAN ne’e?
ASEAN ne’e harí iha dia 8 de Agustos 1967 iha Bangkok (Capitas Thailandia) husi nasaun Indonesia, Malaysia, Filipina, Singapura, no Thailandia. Loron ida ne’e mak  aseita husi Declarasaun Bangkok nudar loron atu comemora tinan-tinan nudar loron ASEAN.
signatários declarasi Bangkok


fonte: secretariado ASEAN


Semak signatário Deklarasaun Bangkok?
  1. Adam Malik (Ministros dos Negócios Estrangeiros Indonesia)
  2. Tun Abdul Razak (vice-primeiro-ministro e Ministros dos Negócios Estrangeiros  MALÁSIA)
  3. Narciso Ramos (Ministros dos Negócios Estrangeiros Filipina)
  4. S. Rajaratnam (Ministros dos Negócios Estrangeiros Singapura)
  5. Thanat Khoman (Ministros dos Negócios Estrangeiros Thailandia)
Nasaun ida nebe’e deit mak sai ona membru ASEAN?

ASEAN iha membru 10 nasaun, mak;
  1. Indonesia (Desde 8 Agustus 1967)
  2. Malaysia(Desde 8 Agustus 1967)
  3. Singapura (Desde 8 Agustus 1967)
  4. Thailandia (Desde 8 Agustus 1967)
  5. Filipina (Desde 8 Agustus 1967)
  6. Brunei Darussalam (Desde 8 Janeiro 1984)
  7. Vietnam (Desde 28 Julho 1995)
  8. Laos (Desde  23 Julho 1997)
  9. Mynmar (Desde 23Julho 1997)
  10. Kamboja (Desde  30 April 1999)



Tamba sa mak harí ASEAN?
Hahu husi desejo atu harí região ne’ebe mak paz, nasaun-nasaun signatários declarasi Bangkok hakarak servico hamutuk atu to’o buat nebe’e mak hanesan crescimento econômico, desenvolvimento social e cultural, no paz e estabilidade iha região Ásia sudeste iha recipiente ASEAN nia laran.
Lema ASEAN nian mak saida?
Lema ASEAN mak:
“Visaun Ida, Identidade Ida, Komunidade Ida (One Vision, One Identity, One Community)”.
Bandeira no emblema ASEAN ne’e nia significado saida?
Bandeira ASEAN simboliza ASEAN nebe’e mak estável, nakonu ho paz, unida no dinâmica. Iha mos emblema ASEAN iha bendeira ASEAN nia klaran, enquantu bandeira no emblema nia cor azul, mean, mutin, no amarelo; cada cor representa cor básica cada países membros ASEAN nian.

Cor azul simboliza paz no estabilidade, cor mean simboliza espírito no dinamismo, cor mutin hatudo katak Pureza no cor amarelo simboliza     prosperidade.
Hare nebe’e kesi metin simboliza esperança husi nasaun fundadores atu associação ne’e  kaer malu hamutuk ho amizade no solidariedade sosial, maibe  círculo ne’e simboliza ASEAN unidade.
Hino ASEAN mak saida?
Hino ASEAN mak “THE ASEAN WAY” nebe’e cria husi Payon Valaiphatchra no acompanha husi Kittikhun Sodpraset (Sira nain rua ema Thailandes). Belun sira bele klik iha ne’e atu download hino ASEAN.
Hanoin katak ida ne’e mak hau bele fahe ba belun sira espera buat nebe’e hau fahe ne’e bele sai bukae diak ba ita hotu Timor oan atu haburas no hariko ita nia Lingua Tetum.Hakuak Bo’ot husi ami ba belun sira. Keta haluha Reja Nafatin ba Maromak atu ita bele sai lalais membru ASEAN.

fonte :
http://www.kemlu.go.id
http://tet.wikipedia.org/wiki/ASEAN


Read more »

Sunday, September 1, 2013

Indonesia Jual 2 Kapal Patroli ke Timor Leste

TEMPO Interaktif, Jakarta - Menteri Pertahanan Purnomo Yusgiantoro mengatakan Indonesia menjual kapal patroli laut (fast patrol boat) ke Timor Leste. Kapal buatan PT PAL Indonesia ini panjangnya 30-40 meter. Timor Leste membeli dengan pertimbangan tidak perlu kapal besar dalam menjangkau teritorialnya.

"Mereka mau pesan dua kapal," kata Purnomo seusai jamuan santap siang Presiden Yudhoyono dengan Perdana Menteri Timor Leste Xanana Gusmao di Istana Negara, Selasa (22/3).
Purnomo mengatakan dalam pembelian kapal itu Timor Leste mengajukan kredit ekspor kepada Indonesia. Pemerintah Indonesia pun menyanggupi dan siap memberikan kredit ekspor lewat lembaga penjamin ekspor Indonesia (LPEI). Dalam transaksi ini, Indonesia menjual kapal patroli per unitnya US$ 20 juta atau sekitar Rp 175 miliar.

Indonesia juga mendapat pesanan tiga kapal Landing Platform Dock, yang bisa didarati helikopter, dari Filipina. Kapal ini tidak hanya digunakan untuk pengangkutan pasukan tetapi juga untuk operasi penanggulangan bencana. Pembelian ini melalui fasilitas kredit penandatanganan pemerintah dengan pemerintah. "Tapi, sekarang belum," ujarnya.

Selain membeli kapal, Filipina juga akan membeli senjata dari PT Pindad. Brunei Darussalam juga memberi senjata dari PT Pindad.

Indonesia, kata Purnomo, juga menawarkan pesawat CN-235 kepada Filipina, Brunei, dan Vietnam. "Beberapa sudah kita kirimkan, Korea pun akan membeli CN-235," katanya.

Pemerintah juga menawarkan amunisi, senjata SS dan panser Anoa. "Malaysia telah memesan Anoa," katanya.

Pemerintah berharap industri pertahanan berjalan dengan baik. "Ini tahapnya masih incorporated untuk mendorong terus membaik. Jadi targetnya belumestablish," ujarnya.
Read more »

Wednesday, August 28, 2013

5 Mota Karung Liu iha Mundo (Superbike)

Belun sira hatene kalae motor modelo ida nebe'e mak karung los iha tinan 2013 ida ne'e. Tuir Survei iha media online hotu, Lupussousa hetan informasaun motor nebe'e mak karung los iha mundo ne'e mak hanesan;


Dodge Tomahawk V10 Superbike
Mota ne'e mosu iha tinan 2003 husi DaimlerChrysler. Tempo neba sira latemi nia folin ne'e hira, maibe media fo prediksaun ne'e motor ne'e nia folin kuaze 250.000 dollar AS. Problema folin ba produsaun kada uma mota ne'e hamutuk 200.000 AS. Maibe allpar.com, situs official Dodge fo sai nutisia Reuter informa, Neiman Marcus hola 10 moge ho folin moge 1 550.000 dollar AS (Rp. 6.051.650.000) kobaba motor, la iha motor nebe'e mak bele halakon nia. Kapasidade maximum husi mota ne'e 8,3 litro ho 10 Silindro ho configusaun V. Motor nebe'e mak uja husi mota ne'e foti husi motor supercar Dodge Viper nebe'e garantido los husi Chyrsler iha tinan kuaze 1990.

Mota ne'e bele halai to'o melosidade 640 kmh ho nia todan hamutuk 680 kg. Mota ne'e nia unik mak nia iha 4 roda independen. roda rua iha ohin no roda rua iha kotuk.

Depois ida ne'e China halo tuir mota ne'e. No motor nebe'e mak sira uja nia capasidade 150 cc no fa'an ho folin kuaze 1.400 dollar AS (Rp. 15.575.000).


Ecosse Titanium Series

Ekose Titanium Sereies RR Limited edition ne'e unik tamba nia chasis ne'e halo husi Tatinium. Mota ne'e iha Knalpot rua, nia todan 400kg.Motor nebe'e mak uja, V2 ho kapasidade 2.150 cc, kompleto kedas ho Supercharger, intercooler no uja sistema injektion iha mina nebe'e nia uja.

motor ne'e nia folin hamutuk 250.000 dollar AS (Rp 2.787.500.000).



Macchia Nera Concept Bike

Husi nia naran deit ita hatene ona motor ne'e husi nebe'e. Mota ne'e uja motor Ducati 998RS. 
Mota primeiro nebe mak halo husi ema insinyur ida ho tenkologia nebe'e mak makas kman no karung tebes iha mundo ho folin 150.000 euro (Rp. 2.457.626.162).


MTT Gas Turbine Superbike
Mota ida ne'e laos karun deit maibe mota ne'e mos halai lais. Rekor Guiness World Book Record mota ne'e mak kaer tiha.Tamba ida ne'e mak mota ne'e bolu tiha ho naran "Most Powerful Morocycle Ever to Enter Series Production".
Mota ne'e nia forsa bele to'o 420 PS no nia todan 69 kg ho folin hamutuk USD 175.000 dollar AS (110.000 Euro ou Rp. 1.728.925.852).

MV Agusta F4 CC

Mota ne'e halo husi Claudio Castiglioni, Diretor MV Agusta, Varese Italia. Mota ne'e uja naran ho inisial "CC". Nia Motor ne'e nia capasidade 1.078 cc no nia forsa bele to'o 198 PS. Kompara ho MotorGP, MV Agusta F4 CC sei lakon hela. Mora ne nia folin 100.000 euro (Rp. 1.571.750.775).










Read more »

Teknologia Supersonic Green Machine

Belun sira hare ona kalae aviaun ho modelo uniko tebes nebe'e mak companhia aviaun halo iha mundo. Aviaun ne'e kapas tebes. Belun hare imagem iha kraik ne'e;

Hare Supersonic Green Machine Husi Leten

Hare Supersonic Green Machine husi Kotuk

Hare husi Sorin


Read more »

Teknologia Aviaun Funu Moderno


F-a


F-d

F-r

F-4 Phantom

 

F-5 Tiger Korsel


Air Power F-15 Eagle 

F16 Pulling Vapor

F-16 Raptor


F-18

F G




F-22




Read more »

Thursday, August 22, 2013

Lupussousa: Maneira fasil atu halo Screenshot iha Android

Lupussousa : Belun hatene kalae maneira fasil seda mak bele uja atu hatudo saida mak acontese iha ita nia tela (Screen) smartphone??? Diak belun, iha ne’e hau hakarak ajuda belun sira oinsa bele hasai aktividade seda mak acontese iha belun nia tela (Screen) Android.
Maneira nebe’e mak bele hasai aktividade iha tela (Display) mak hanaran Screenshot.
Oinsa mak bele halo screenshot??? Iha ne’e hau hakarak fahe experensia konaba maneira fasil nebe’e mak bele halo Screenshot iha ita nia telephone android.
Atu halo screenshot iha Belun nia telephone Android uluk nanain belun tenki iha butaun(tombol/bottom) rua nebe’e mak ita sei uja, nemak butaun hatun volume nian no butaun power, se belun nia butaun rua ne’e laiha iha Belun nia Android entaun ne’e hau lahatene fali ona…. Heheheh halimar deit. Maibe se ida ne’e mak acontese Belun bele husu ajuda mai Lupussousa nia tulun… heheheh.
Diak Belun mai ita hahu pratika. Uluk nanain ita loke uluk documentus nebe’e mak ita hakarak screenshot. Por exemplu Belun hakarak Sreenshot Belun nia Theme ou foto nebe’e halo nudar wallpaper iha Belun nia Home Page Android.
Depois ida ne’e Belun nia liman fuan ida tau iha butaun Power depois liman fuan ida tan tau iha butaun hatun volume. Hare imagem iha kraik ne'e:


Se hotu ona, Belun buti butaun rua (buataun hatun volume no Power) ne’e dala ida deit hein to’o Belun nia telfone halo Screenshot, babain ne’e se Belun Buti butaun rua ne’e kleur oituan sei mosu lian hanesan hasai foto maibe seidauk lian belun buti nafatin butaun rua ne’e to’o lian…
Depois ida ne’e Belun bele hare Belun nia screenshot iha gallery screenshot.

Resultado mak ne'e;


Diak belun, ida ne’e mak hau hakarak fahe ba Belun sira, se iha duvida ou Belun la consege halo screenshot Belun bele husu ajuda hakerek type telephone mai Lupussousa no Belun Lupussousa sei ajuda.
Read more »

Monday, August 19, 2013

TL seidauk iha klareza sai membru ASEAN

Sekretariu Estadu ba assuntu ASEAN, Roberto Soares fahe informasaun kona ba assuntu ASEAN nian iha kampus Institutu Superior Cristal, Balide, Dili Tersa (13/08). FOTO: TIMOREXPOSE
Timorexpose- Sekretariu Estadu ba assuntu ASEAN, Roberto Saores hateten, to’o ohin loron seidauk iha pontu ida ne’ebe klaru kona ba adezaun Timor-Leste ba membru ASEAN tanba prosesu adesaun ne’e rasik sei depende maka’as ba serbisu diplomasia rejional nomos vontade diak nasaun membru  ASEAN tomak hodi bele desidi.
Roberto Saores hateten, kona ba Time Line governu nian wainhira Timor-Leste tama ba ASEAN, nia rasik lakohi atu hato’o ba públiku tanba iha diplomasia rejional, ne’ebe iha fiar metin katak sedu ka tarde Timor-Leste sei konsege toma nia pozisaun ka hetan nia direitu hanesan mós membru ASEAN sira seluk.
“Atu tama ne’e, bainhira loos ita fo fila-fali ba fundadores no membru ASEAN sira tomak atu uja sira nia matenek (wisdom) atu desidi rasik ba ita kona ba ita nia prontidaun tama ba ASEAN ne’e,” nia hateten ba Jornalistas wainhira ba hala’o deziminasaun assuntu ASEAN ba estudante sira iha Institutu Superior Cristal, Balide, Dili Tersa (13/08).
Hodi kontinua dehan “Ita kontinua ita nia atividades atu reforsa liu tan ita nia uma laran atu nune’e ita hatudu ba ASEAN sira katak la’os deit ita mak ba tuku sira nia odamatan, maibe mós loron ida sira rasik mak sei mai tuku ita nia odamatan para atu lori ita sai membru ba ASEAN nian.”
Nia hatutan, durante ne’e mós sekretariu estadu assuntu ASEAN hala’o ona liña koordenasaun interministerial hodi fo esplikasaun klean kona ba assuntu ASEAN nian.
Entretantu diretor ejekutivu Fundasaun Cristal, Agustinho Goncalves hateten, Fundasaun Cristal firme tebes atu produz Rekursu humanu ne’ebe bele compete iha area hotu, tanba nasaun membru ASEAN sira nia ema mós sei mai serbisu iha Timor-Leste no Timor oan sira mós bele ba serbisu iha sira nia rain.
“Maibe, ida ne’e ita mak tenke preparadu hodi labele lakon oportunidade ho sira,”  Agustinho Goncalves esplika. (sba)
Read more »

Tuesday, August 13, 2013

Fahe Wifi Uja Laptop

Boa Noite belun blogger sira... Iha kalan kmanek ida ne'e belun Lupussousa hakarak atu fahe materia konaba, oinsa bele share internet husi Laptop ida ba laptop seluk-seluk. Por Exemplo Belun sira iha Modem 3G (Third Generation) ida no iha Laptop rua ou liu. Saida mak Belun bele halo se Belun nia kolega mai halo TPC no Belun hakarak kolega sira ne'e uja hotu internet husi laptop nebe'e mak Belun iha ho modem 3G ida deit???



        Ok diak, iha ne'e Belun lupussousa.blogspot sei fo hatene oinsa Belun bele uja komputer liu ida ho modem ida deit. Iha maneira barak nebe'e mak ita bele halo hodi fahe ou share internet husi laptop ida ba laptop seluk maibe iha kalan ida ne'e Belun LP sei esplika oinsa ita uja aplikasa ida naran "Wifi Hot-Spot Creator" atu fahe rede internet husi laptop ida ba Laptop seluk.


        Diak ita komesa, buat nebe’e mak presija;
  1.  Tenke iha modem nebe’e bele acesso ba internet.
  2.  Laptop rua ho nune’e ida bele uja modem no ida hodi halo teste wifi
  3.  Loke browser nebe’e instalado iha Belun nia Laptop,
  4. Depois Belun husu iha Tia google ho liafuan “Download Wifi Hot-Spot Creator” Belun Click deit iha ne’e. keta haluha password atu download mak iha kraik ne'e www.lupussousa.blogspot.com
  5.  Belun download tiha Aplikasaun ne’e, hein to’o nia download kompleto
  6.   Depois ida ne’e Belun right click iha domentus .zip nebe’e belun download tiha ona ne’e no hili “extract file here” depois sei mosu Fixeiro foun ida ho naran hanesan ho file .zip nebe’e Belun download. Depois ida ne’e Belun bele instala tiha aplikasaun iha fixeiro laran ho naran “ConnectifyInstaller”
  7. Depois de instala sei mosu hanesan imagem iha kraik.

8. Ita tenke crack software ne’e nia license. Buka iha fixeiro ida ohin Belun extract ne’e depois belun crack tan .zip ida ho naran Keygen. Right click no click “Run with Administrator” iha Keygen nia leten. Hare imagem kraik.
depois de click Enter License nia sei husu ita atu tahu email ho license key iha neba. tan ne'e Belun copy email ho license iha Keygen pois paste ida-ida ba laran depois click activate. Depois ida ne'e Click OK
9.     Agora ita parte configurasaun.

10. Click Shortcut ho naran Connectify iha Desktop,  hare imagem kraik ne’e.  
Configura tuir Belun nia hakarak Hot-Spot Name ho Password tau tuir Belun nia hakarak no internet share belun hili tipe modem nebe'e mak belun uja, maibe se belun uja Local Area Connection ntaun Belun Hili "Local Area Connection" ou LAN. depois Click Start Hotspot. 

11. Belun agora bele koko tok uja laptop seluk ou telphone nebe'e iha wifi hodi koko liga tok ba wifi nebe'e mak Beluk configura tiha ona. Se Belun bele hetan ona ligasaun ntaun Voila no enjoy coneksaun ne'e mai se belun seidau bele liga ba wifi koko konfigura didiak tok no se labele nafatin Belun bele husu ajuda iha kraik no belun lupussousa.blogspot sei laran haksolok hodi ajuda Belun.

Obrigado e Kalan diak. BOA NOITE.



Read more »

Fundo Internet

Internet mak rede de computadores nebe’e mak forma husi Departemento Defesa Estados Unidos nian iha tinan 1969. Liu husi projekto ARPA nebe’e bolu ho naran ARPANET (Advanced Research Project Agency Network). Iha nebe’e sira hakarak halo komunikasaun destancia nebe’e mak dok tebes liu husi Rede Telefone. Projekto ARPANET ne’e to ikus sai fali TCI/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol).


Projekto ARPANET tuir plano primeiro ne’e atu halo ba military nia presija. Iha tempo neba’ husi Departemento Defesa Estados Unidos((US Department of Defense) halo sistema rede komputador nebe’e bele halo ligasaun husi fatin-fatin atu rejolve problemas nuclear no buat seluk nebe’e importante.

Molok ne’e ARPANET bele liga deit ba site hat (4) mak hanesan Stanford Research Institute, University of California, Santa Barbara, University of Utah, no iha neba’ sira forma rede ida nebe’e mak integrado iha tahun 1969, no geralmente ARPANET fo sai iha fulan Oktober 1972. Lakleur deit projekto ne’e desenvolver lais no tama ba fatin hotu-hotu, no tama iha universidade hotu iha nasaun refere nebe’e mak hakarak inclui iha rede internet iha tempo neba’ to’o halo ARPANET hetan difilcudade atu kontrola.

Ho razaun ida ne’e APARNET fahe sai rua, nemak “MILNET” ba militar nia presija no “ARPANET” Foun nebe’e kikuan liu ba sira non militar  hanesan, universidade sira. Rede rua ne’e depois integrado sai naran DARA Internet, depois halo breve sai Internet naran nebe'e mak ita uja agora dadaun.  

Diak belun sira. Ida ne'e mak hau hakarak fahe ba belun sira konaba internet, se iha liafuan ruma mak lalos karik hau husu deskulpa...!!!

Referência : Wikipedia Indonesia, imagem husi : Google
Read more »